Tagasi

Kaitseväe kalmistu / väliekskursioon

Arhitektid

1887, – 1926-1928, 1938, Edgar Johan Kuusik 1937, 1940, Juhan Raudsepp 1947, Arnold Alas ja Enn Roos 1995-2010, Tiina Linna

Objektist

Kaitseväe kalmistu Juhkentali asumis on alates 19. sajandi lõpust olnud sõjategevuses langenute matmispaigaks Tallinnas.  Kalmistu rajati Vene tsaariarmee 23. jalaväediviisi kalmistuna, kuid eelkõige on see tuntud kui Eesti kaitseväe kalmistuna, milleks see muudeti peale Vabadussõja lõppu. 1926. aastal koostas arhitekt Edgar Johan Kuusik kalmustu uue planeeringu ning 1928. aastal valmis E.J. Kuusiku projekti järgi mälestusehis (taastatud 2012).  Kalmistule on maetud mitmeid silmapaistvaid sõjaväelasi (nn Ernst Põdder, Johan Unt), kellel on olnud märkimisväärne roll Eesti Vabariigi iseseisvumise juures. Saksa okupatsiooni ajal maeti siia punaterrori ohvreid ja Saksa sõjaväe eestlaste üksuste ridades langenud mehi, samuti Saksa sõdureid. Nõukogude okupatsiooni ajal oli kalmistu Nõukogude sõjaväelaste matmispaik. Siia maeti Nõukogude sõjaväelasi ja nende perekonnaliikmeid.  1950. aastal hävitati enamik Eesti Vabariigi aegseid mälestusmärke, millest paljud taastati aastatel 1991-2010. 2007. aastal paigutati kalmistule ümber Tõnismäel asunud Punaarmee sõduritele püsitatud monument ja siia maeti ka Tõnismäele maetute säilmed. Omades olulist sõjaajaloolist väärtust on Kaitseväe kalmistu 2004. aastast muinsuskaitse all.

EELREGISTREERIMINE EI OLE VAJALIK. Kõikidele teistele ekskursioonidele palume varem kohale tulla, et tagada endale koht tuuril. Ekskursioonidele pääsemine käib elava järjekorra alusel.

Avatud

L kell 12:00-12:30
L kell 13:00-13:30
L kell 14:00-14:30
L kell 15:00-15:30
L kell 16:00-16:30
P kell 12:00-12:30
P kell 13:00-13:30
P kell 14:00-14:30
P kell 15:00-15:30
P kell 16:00-16:30

Kuidas siia jõuda?

Aadress

Tehnika 173