Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia on üks kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist Eestis, siin tegutseb 4 teaduskonda ja õppida on võimalik enam kui 30 erialal.

Eesti Kunstiakadeemia asutati 1914. aastal, mil avati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool Kanuti Gildi hoones. 1917. aastal koliti Tartu maanteele, kus ülikool tegutses erinevate nimede all aastani 2009. Keeruliste võitluste järel loobuti oma ajaloolisest krundist Tartu mnt 1 ja soetati endine Rauaniidi, Punase Koidu ja AS Suva Sukavabriku hoone Kotzebue tn 1/Põhja pst. 7. 2014. aastal korraldati arhitektuurikonkurss, mille võitsid Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ning filosoof Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid projektiga “Linea” (Lõuend).

Praeguse EKA maja ajalugu ulatub saja aasta taha, mil Ephraim Lerenmanni rajatud tekstiilikaupade ettevõte Rauaniit alustas 1919. aasta sügisel tööd Köismäe piirkonnas, Kotzebue tänava ja Põhja puiestee nurgal, kahekorruselise kivihoone esimesel korrusel. Esimene suurem tootmishoone valmis 1925. aastal, moodne tootmishoone 1933. aastal Eugen Habermanni projekti järgi. 1965-1972 lisandusid juurdeehitused. Läbi aastate arenenud tehasehoone pakkus laialdaselt võimalusi noortele arhitektidele säilitada ajalooliselt väärtuslikku vana ja luua juurde uut. Siit leiame sada aastat vana nurgatorni, mille seintel on säilinud kaunid trafarettmaalingud. Samuti on väärtustatud Põhja puiestee poolsed juurdeehitused 1960. aastatest.

Põnev maja oma rohkete stuudiote, ateljeede, väliterrasside ja avara avaliku ruumiga on Eesti Kunstiakadeemiana tegutsenud juba 6 aastat. Uues õppehoones alustati õppetööd 2018. septembris.

Jätkusuutlikud lahendused (Building Futures Together):

Eesti Kunstiakadeemiat on tunnustatud Euroopa Rohelise Kontori sertifikaadiga alates 2023. aasta kevadest.

EKA kasutab Electrumi pakutavat 100 % taastuvat elektrienergiat ning keskkonnasõbraliku kaugkütte Utilitase toodetud soojust, omab hoone kaugjuhtimissüsteemi Ecomatic, nt valgustust on võimalik osaliselt reguleerida vastavalt päikese intensiivsusele kui ka lülitada eemalt välja või reguleerida vastavalt kellaajale, jälgida reaalajas elektritarbimist, küttesüsteemi, ventilatsiooni, tuleohutusega seotud parameetreid.

EKA õppehoone energiatõhususega seotud on teoksil mitmed projektid: Osaliselt valgustite vahetus LEDide vastu. Ruumide kasutuskoormuse ja õhu kvaliteedi monitooringu süsteem (kasutus, temp, ruumipõhine CO2 ja õhuniiskus).  Akupanga lahendused ja projekteerimine. Päikesepargi projekteerimise ja ehitamise ja hanked. Küttesõlme ümberehitus, selliselt et on võimalik erinevaid hoone osi juhtida. Virtuaalne elektrijaam. EKA kaardilugejad, mille eesmärk tulevikus telefoniga avamine, virtuaalsed kaardid