Jaan Poska maja

Kadrioru asumi üks vanemaid osasid jääb lossipargist edelasse. Sinna tekkis suvepalee rajamise järel Kadrioru Slobodaa ehk lossi teenijaskonna elamupiirkond. Siit leiab mitmeid piirkonna vanimaid hooneid. Aadressil Jaan Poska 8 paikneva elamu vanimad osad pärinevad 1870. aastast, arhitektiks Nikolai Thamm, praeguse mahu omandas hoone 19. sajandi viimastel kümnenditel teostatud juurdeehitustega. Lisaks arhitektuurile omab hoone väärtust ka Eesti omariikluse seisukohast – aastast 1908. kuni oma surmani 1920. aastal elas siin Jaan Poska. 1913-1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapeaks, 1918. aastast alates Eesti välisminister. Selles ametis juhtis ta rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga, mis päädisid Tartu rahu allakirjutamisega 2. veebruaril 1920. 1920. aastate lõpul tegutses majas Itaalia saatkond ning 1930. aastatel Eesti Naisliit. Nõukogude okupatsiooni ajal kasutas hoonet sõjalis-sportlik organisatsioon ALMAVÜ. 1990. aastatel pikalt tühjana seisnud hoone oli hävingu äärel. SA Jaan Poska Mälestusfondi läbirääkimised Tallinna Linnavalitsusega maja taastamiseks lõppesid edukalt ning peale mahukaid restaureerimistöid maja avati uuesti 2008. aastal linna esindushoonena Jaan Poska maja.