Krulli kvartal

Krulli kvartal on oma nime saanud vasksepp Franz Krulli järgi, kes aastal 1875 laiendas enda metalli- ja masinatööstusettevõtte AS Franz Krull Tallinna, Kopli piirkonda, kujunedes aja kulgedes üheks Eesti suurimaks ning kaasaegsemaks masinatööstusettevõtteks. Tootevalik oli laialdane, ühest küljest kuulusid sinna malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseade, ning teisalt põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed ning auruvedurid. Sellest tulenevalt on ka hoonete ees tehase kunagisel tänaval näha tänase päevani rööpaid ka tollasest raudteest. Krulli kvartali teeb omanäoliseks hoonestus, mis pärineb erinevatest ajajärkudest. Seal asuvad nii tsaariaegsed tootmishooned, mis on historitsistliku arhitektuuristiiliga kolmelöövilised ja basilikaalsed tootmishallid sisetänava ääres, kui ka Eesti Vabariigi aegsed paekivist tootmishooned. Teise maailmasõja ajal sai piirkond korralikult kannatada, mistõttu kahe eelpool mainitud perioodi hooned on säilinud vaid osaliselt. Kolmanda ajajärgu ehk teise maailmasõja järgsed hooned on standartsete teras- ja raudbetoonist tarinditega tootmishooned, millede fassaadid on krohvimata silikaattellisest või betoonpaneelidest. Ehitusperiood kvartalis kestis kuni aastani 1989. Tulevikus on plaanis paari aasta pärast arendada Krulli kvartalist välja terviklik ja julgelt loodud linnaruum, mis ühendab paindlikud ja innovatiivsed lahendused töötamiseks, elamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Kohtumispaik: Kopli tänava sissepääs, Kopli 70a