Arhitektid

Objektist

Keiser Nikolai I algatusel koostatud kaitsekava kohaselt alustati 1829. aastal Kalaranna fordi ehitust, mis koosnes kahe tiivaga teravnurksest hoonest maa pool ja kaarjast, südakindluseks mõeldud hoonest mere pool. Lisaks täiendati forti mitmete väiksemate ehitiste ja arvukate muldkindlustustega. Fort valmis 1840. aastaks. Tallinna kindluse kaotamise järel tegutses kompleks edasi kasarmuna. Seda kuni Vabadussõjani, kui sellest sai esmalt arestimaja ja hiljem keskvangla. 1999. aastal võeti objekt Kaitsekasarmu nimega muinsuskaitse alla. 2005. aastani vanglana toiminud kompleks on tänaseks müüdud Urmas Sõõrumaale kuuluvale firmale. Lisaks Eesti Mäluinstituudi poolt loodavale muuseumile peaks Patarei hoonetes hakkama tulevikus paiknema keskkond, mis seob kokku äri ja vaba aja, töö- ja seltsielu.

Kohtumispaik: Patarei sisehoov.
Teekond: Teine ja kolmas korrus, nurgatorn, raamatukogu, kamber nr. 84, lünetid, sisehoov, jalutuskambrid, hukkamiskamber, meditsiinikorpus.