Arhitektid

Objektist

Eesti Rahvusraamatukogu on esimene suur avalik hoone, mille ehitamine lõppes vahetult pärast Eesti Vabariigi suveräänsuse taastamist, pidulik avamine toimus 11. septembril 1993. aastal. See on postmodernistliku arhitektuuri musternäide, mille plaanikohane eesmärk oli olla teadmiste ja teabe hoidla ning samas ka suur kultuurikeskus. Maja arhitekt on Raine Karp ning sisekujundaja Sulev Vahtra. Tegemist on Baltimaade suurima raamatukoguga, kümnekorruselise hoonega, mille kaks korrust ulatuvad maa alla. See monumentaalset templit meenutav hoone on Linnahalli kõrval Tallinna kesklinnas teine niivõrd massiivne ehitis, mille püramiidja katusega põhimaht avaneb hooneesise väljaku suunas, selle fassaad on rangelt sümmeetriline, mida rõhutab ka keskne roos-aknamotiiv. Hoone ajalugu ja tulevikku tutvustav ekskursioon viib meid läbi erinevate korruste kurssi Rahvusraamatukogu ajaloo ja käesoleva aja telgitagustega, meenutades hoone tekkelugu, sh ka Rahvarinde korraldatud kaablikanali kaevamise talguid 1989. aastal.