Kui Open House Tallinn programmis leiduvad objektid ning asukohad võtavad silme eest kirjuks ning keeruline on valida, millistele objektidele ikkagi jõuda, siis pakume välja kolm stsenaariumit, mis loodetavasti on otsuste tegemisel abiks.

Kõik järgnevad ekskursioonid on registreerimiseta ehk teisisõnu on tarvis lihtsalt mõistliku ajavaruga 10-15 minutit enne tuuri starti ekskursiooni alguspunkti ilmuda.

Balti Manufaktuur, 1899. Rudolf Otto von Knüppfer, Erwin Bernhard. Foto: Evert Palmets.

Põhja-Tallinna industriaalmaastikud

Kõik uus on ammu unustatud vana! Vähemalt nii tundub olevat paljude pealinna tööstuspiirkondadega, mis vaikselt uuele elule kõpitsetakse. Sestap tundub jalutuskäik läbi taoliste endiste tehaste – tulevaste äri- ning elupindade – õige tegevus, et korraga mõtiskleda nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku üle.

Alustada võib Noblessneri allveelaevatehase (kokkusaamispunkt Peetri 5 taga) tuurist, mis viib ka “Stalkerist” inspireeritud muuseumisse, mis asub vanas pommivarjendis. Pärast seda kannavad aga uudistaja jalad ta endise masinatööstusettevõtte Krull aladele (Kopli tänava sissepääs, “Krulli” trammipeatuse lähedal) – kvartalisse, mille hoonestus pärineb erinevatest ajajärkudest ja mille tulevikupilt hakkab pärinema käesolevast ajast. Krull kaedud, kannab tramm 1 ja/või 2 suunaga Kopli poole uudistaja Balti Manufaktuuri (Kopli 35, kohviku KOHALIK ees), tehasesse, mis tootis aastakümneid puuvilla, linast riiet ja vatti. Lõpetuseks, kel veel jaksu, saab niisamuti trammiga 1-2 sõita kuni Marati peatuseni, et väisata Põhjala (kultuuri)tehast.

Fahle Maja. 1926 / 2007, KOKO arhitektid. Foto: Evert Palmets.

Äripinnad ning bürood kesklinnas ja Ülemiste City’s

Laupäeval küll tööl ei käida, kuid Open House’i jaoks avavad nii Fahle park (Galeriitänava sissepääs Tartu mnt poolt) kui ka Fahle Maja (Fahle maja lennujaama poolsel küljel, kontorite sissepääs) enda telgitagused. Esimese puhul on tegu vana tselluloosi- ja paberikombinaadiga, hoonetekompleksiga, mille juugendstiilis ajalugu ulatub 1909. – 1912. aastatesse. Teine, Fahle Maja on endise keedutsehhi paekivist torn, mis sai 2000ndatel KOKO arhitektide projekti järgi endale ka klaaskuubist korterid ja äripinnad.

Pärast Fahle-kesksust tekib küsimus, kas minna itta või läände. Kes otsustavad viimase kasuks, siis neid ootab Veerennis Lutheri Ärimaja (Lutheri maja peasissepääsu ees) ja veidi kaugemal esimene rohelise mõtteviisi kõrghoone Tallinnas, Büroo 113 (esimese korruse fuajee). Idas aga, täpsemalt Ülemiste City’s, tervitab huvilisi Lurichi Maja (Valukoja 10 fuajee), mis tegelikult on lausa hoonetekompleks, kust leiab nii nutikortereid, majutusteenuseid, büroosid ja teisigi teenuseid.

Kultuurikatel. 1912-1913, Hans Schmidt / 1919-1940, Aleksander Markson / 2015, Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava OÜ)

Pühapäev vanalinna piiril

Kultuurset ning arhitektuurset pühapäeva aitavad sisustada neli eripärast paika. Esimest tunneme me kõik: Tallinna südalinna üks olulisemaid arhitektuuripärle, soome arhitektide Wivi Lönni ja Armas Lindgreni projekti järgi valminud Rahvusooper Estonia (Estonia ooperiteatri fuajees I korrusel garderoobide juures). Ooperis käidud, asub Estonia vahetus läheduses teisegi soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud üks stiilsemaid juugendmaju Tallinnas, mis kannabki arhitekti enda nime (Saarineni maja vastrenoveeritud sisehoovis (Suur-Karja tänavalt)).

Ent sajanditagusest atmosfäärist kannab huvilise tänapäeva kolmas objekt arhitektuurses pühapäevas – Porto Franco (Porto Franco III hoone vanalinna poolsel küljel Kai ja Poordi tänava nurgal värava juures), mis laiub Vanasadamas piki Admiraliteedi basseini.Toredasse pühapäeva mahub Porto Franco kinnisvaraarendusest kiviviske kaugusel paiknev Kultuurikatel (Kultuurikatla korsten). Ringkäik läbi sündmus- ja loomekeskuse lõpeb Open House Tallinna korraldaja Eesti Arhitektuurikeskuse kontoris.