Meie meeskond jagab soovitusi Open House Tallinna programmist. Järgmisena jagab enda soovitusi ja mõtteid maastikuarhitekt Mari-Liis Hindre-Merilind. Ta töötab kuraatorina ka Eesti Arhitektuurikeskuses.
Mida sinu jaoks hea arhitektuur ja disain tähendab?
Ma olen täielik praktilise disaini gurmaan, kui nii öelda võib. Otsin arhitektuurist mitmekülgsust, hoolikalt läbimõeldut ja kasutajasõbralikkust ning tulevikku vaatavat lähenemist. Lisaks praktilisusele hindan kõrgelt esteetilist ilu ja kasutusmugavust. Maastikuarhitektina väärtustan kohta ka selle rekreatiivsuse järgi, kas seal on hea olla ja kas see paik kutsub inimesi seal aega veetma.
Too välja 3-5 objekti OHT 2024 kavast – miks just need?
Teaduste akadeemia hoonet on meie ürituse külastaja juba pikalt programmi soovinud. Tuur on mõeldud erilisele arhitektuuri gurmaanile, kes naudib ajalugu, kunsti ja kes oskab hinnata arhitektuurseid detaile. Saame lubada sisukat tuuri arhitektuuriajaloost ja kunstiajaloost ühes muinsuskaitse seisukohast oluliste detailidega interjööris ja ka Tallinna lugudest kui ka maja algsete omanike perest. Tuurile tulekut tasub planeerida juba varakult ka ainuüksi vanalinnale avaneva unikaalse vaate pärast.
Hotell Telegraaf on näide kuidas saab ajaloolistest faktidest luua uue konseptsiooni, mida tänapäeval edukalt ja müüvalt presenteerida luksusena. Tuuril saab sõna otseses mõttes vihjeid, kuidas käib õigesti elamine ja ringkäigul näeb maitsekaid siseinterjööre. Luksushotellist kuuleb põnevaid näiteid klientide soovitud teenustest, millele viietärni hotell kunagi “ei” ei ütle ja seda kõike läbi niššihotelli põhimõtete. Ka tulevikuperspektiiv planeeritava laienduse näol pakub ootuspõnevust.
Nõmme Elevaator ehk viljakuivati on Eestis ainulaadne näide tööstuspärandist. Kõrgeima vaatega torn on Nõmme niigi kõrge maastiku taustal silmapaistev maamärk. Vaade tornist on igati aus preemia pingutuse eest mööda treppe üles ronida. Tuuril saab kuulda viljakuivati tööst, vilja liikumisest elevaatoris, tööstusaegsest ajaloost ja tööoludest elevaatoris ning kogu kompleksi ootavast tulevikuplaanidest. Külastamata ei jää ka põnevust pakkuv kelder.
Miks soovitad inimestel OHTile tulla?
Ma soovin, et iga selle linna elanik oskaks väärtustada meie linnaruumi ja oleks piisavalt tark, et osata nõuda selle ajakohast arengut. Minu, kui OHTi kuraatori töö eesmärk on pakkuda arhitektuurialaseid teadmisi ja kogemusi, et inimestel tekkiks endal mõistmine, mis on hästi ja mis saaks olla paremini meie kodulinnas. Ma soovin, et meie ürituse külastaja ei vaataks meie programmis olevaid vanu hooneid kui kellegile võõrale kuuluvaid ja äsja valminud hooneid või tulevikuks valmistuvaid projekte kui miskit utoopilist, mis on justkui kellegile teisele mõeldud. Ma soovin, et meie festivali külastaja oskaks olla nõudlik linnaelanik, kes teab, milline on meie linnaruumi potensiaal. Iga linnakodanik võiks tunda omanditunnet ja omada oma arvamust ning seda ka väljendada, et tekiks rohkem diskussioone ja arutelusid. Viimaste tulemusel jõuamegi kasutajasõbralikuma linnaruumini.
Soovita paari raamatut, filmi – miks just need?
Üritades meenutada mõnda arhitektuuriga seonduvat filmi, toob mulle muigel ilme üks mu lemmikanimafilm “Zootropolis“. Seda peaksid kõik veidikenegi lapsemeelsed täiskasvanud vaatama, et osata unistada. Siia sobib see soovitus eelkõige filmi loodud suurepäraselt toimiva linna tõttu.
Zootropolis pakub kõikide erinevate tegelaste vajadustele, eluviisidele, unistustele ja soovidele oma kohta linnas ehk ruumi elamaks täisväärtuslikku elu. See on minu meelest suurepärane eeskuju elukeskkonnast, mida ka realses linnas taodelda, sest kõik on võimalik.
Raamatusoovitus on mul oluliselt igavam. Olen veetnud suve koos “Eesti taimede määrajaga“. See on iseenesest rohkem nagu tore hobi, et end kursis hoida kohalike liikidega, aga võiks igaühele olla väga silmi avav, sest ka linnaruumis kasutatakse üha enam jätkusuutlikke lahendusi ja valitakse haljastusse taimi, mis haakuvad meie loodusega.
