Open House Tallinn 2024 eriprogrammis on taaskord põnevad tasuta välkloengud. Need toimuvad 12. oktoobri õhtul (Kursi 3) ning teemasid on mitmeid. Vaata lisainfo.
AJAKAVA:
17:00-17:15 Elo Kiivet “Kaasav linn”
17:25-17:40 Martin Haamer “15-minuti linn – mis see on ja kuidas selleni jõuda?”
17:50-18:05 Toomas Paaver “”Olemasolev ruum kui ruumiloome alus”
15min paus
18:20-18:35 Kristi Grišakov “Roheline linn”
18:45-19:00 Sille Pihlak “PUUSTER: vähekasutatud puidu rakendamine ehituses”
19:10-19:25 Endrik Mänd “Parkvald – aeglustuv kogukond”
Elo Kiivet “KAASAV LINN”
Kelle oma on linn? Mida tähendab universaaldisain? Kuidas luua ruumi, kus kõigil oleks hea? Mis imeloom on kaasamine? Elo Kiivet on arhitekt ja urbanist, kelle peamised huvid on avalik ruum, võrdsus ja ruumiharidus. Kiivet on töötanud nii era- ja avalikus sektoris kui ka vabakonnas: arhitektuuribüroodes, linnauuringute kompetentsikeskuses Linnalabor, kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetajana, Paide linnaarhitektina, (kõrg)koolides, Arvamusfestivali meeskonnas. Praegu veab ruumiteemasid Tartu abilinnapeana.
Martin Haamer “15-MINUT LINN – MIS SEE ON JA KUIDAS SELLENI JÕUDA?”
Carlos Moreno 15-minuti linna kontseptsioon on ühel või teisel kujul välja toodud pea iga kaasaegse linna arengukavas. Vaatame lähemalt, kuidas erinevad linnad on kontseptsiooni rakendanud ning millised on edulood ja peamised raskused visiooni elluviimisel. Kas linnaplaneerimise tulevik põhinebki 15-minuti linna ideel või peaksime kontseptsiooni laiemalt käsitlema? Martin Haamer on liikuvusuuringute nooremteadur Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute laboris. Ta keskendub oma töös jätkusuutlikuma linnaliikuvuse planeerimisele, peamiselt ühistranspordi teenuse ja rattasõidu võimaluste parendamise kaudu.
Toomas Paaver “”OLEMASOLEV RUUM KUI RUUMILOOME ALUS”
Räägime sellest, kuidas kõige olemasoleva mõistmine rikastab uut loodavat ruumi. Seejuures peame silmas nii sise- kui välisruume ning eriti nende koosmõju kasutajale. Toomas Paaver on arhitekt ja linnaplaneerija, kes tavaliselt ise ei projekteeri, vaid mõtleb laiemalt, raamidest väljapoole ning liigub sageli tallamata radadel. Ta näeb, et ruum sees ja väljas või sõidu- ja kõnniteedel on eri kasutajatele ikka ühine ning kuidas vältida ruumiosade liigset eraldamist. Mitmekülgne vaade pärineb eri rollidest aastakümnete jooksul nii avalikus sektoris, oma ettevõtetes kui asumiseltsis. Nüüdsel ajal on Paaver eelkõige konsultant, kes aitab teha näiteks lähteülesandeid või muud üldist, millega ruumi muutumist hästi suunata.
Kristi Grišakov “ROHELIN LINN”
Linnakeskkonda kirjeldatakse sageli kui asfaltdžunglit ja kivikõrbe, kus loodust saab kogeda vaid korrastatud pargi või tänavapuu näol. Arutame selle üle, miks on vajalik linnaruumi muuta ruttu olulisemalt rohelisemaks. Vaatame üle erinevad võimalused, kuidas nii linnaplaneerijad kui ka iga elanik ise saaks aidata loodust linna tagasi tuua. Kristi Grišakov on strateegilise ruumilise planeerimise ekspert. Praegu juhib ta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Detailplaneeringute teenistust. Varasemalt juhtis ta Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika- ja analüüsivaldkonda. Enne seda töötas Tallinna Tehnikaülikoolis programmijuhina, kus juhtis ruumilise planeerimise, liikuvuse ja tulevikustsenaariumitega tegelevaid uurimisprojekte. Kristi uurimisvaldkond tegeleb strateegiline ruumilise planeerimise ja tulevikust mõtelemise meetodite omavahelise seostamisega. Ta on olnud viimase kahe Eesti Inimarengu Aruannete tuleviku peatüki toimetaja. Kristil on doktorikraad ruumilises planeerimises ja urbanistikas.
Sille Pihlak “PUUSTER: vähekasutatud puidu rakendamine ehituses”
Puuster loeng tutvustab uurimust väärindamata puidu rakendamiseks arhitektuuris. Täpsemalt vaatleme paari projekti, mis kätkeb tootmisjääkide kasutamist ja jäägitut puitarhitektuuri. Tööd on valminud Eesti Kunstiakadeemia Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK. Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.
Endrik Mänd “PARKVALD – AEGLUSTUV KOGUKOND”
Kui valglinnastu on ääreni täis valgunud, aga taaslinnastumine ei ole kogukonna jaoks valik. Kas kaalutletud otsus hüljata kasvava asustuse ahvatlused ja eirata kahaneva asustuse riske on üksikute privileeg või võimatu missioon? Endrik Mänd on arhitekt ja linnaplaneerija, kellel on pikaajaline kogemus avalikus sektoris – ta oli pea 12 aastat Tallinna peaarhitekt ning viimased kaks aastat peab Viimsi valla peaarhitekti ametit. Selle kõrval juhib Mänd koos arhitektist abikaasa Kätliniga arhitektuuribürood Puusepp & Mänd ning linnaehituse ja ruumiloome alase nõustamisega tegelevat konsultatsioonifirmat PEA arhitektibüroo. Ta on osalenud ehitus- ja planeerimisvaldkonna seadusandluse väljatöötamisel, tegelenud ligipääsetavuse küsimustega Riigikantselei juures ning osalenud arhitektide kutsekomisjoni töös. Lisaks on on ta avaldanud linnaruumi teemadel mõni mine artikli või arvamusloo.
Kohtumiseni välkloengutes!
